Kuu viimasel neljapäeval jagame teiega mõnd kasulikku nippi või tarkust, mille abil on looduses lihtsam olla või toimetada. Eesmärgiks on julgustada inimesi minema loodusesse ja tundma seal olemisest rõõmu.

5 Lõuna Eesti jõge, mis sobivad algajale kanuuga läbimiseks.

Kevadised ilmad lähevad järjest soojemaks. Koos looduse ärkamisega tuleb paljudele meist peale kihk minna koos kaaslase või perega seiklema. Tahaks ju kogeda midagi teistsugust, omapärast, nauditavat. Siinkohal tutvustan Sulle viit Eesti jõge, mida tasub kevadel avastama minna. Minna võib ju ka suvel aga kuna Eesti jõed peale Suur-emajõe on suvel üsna veevaesed, siis on parim aeg veel seiklemiseks kas kevad või sügis, kui lume sulamisest või vihmadest on veetase vooluveekogudes kõrgem ja põhja kinni jäämist tuleb ette vähem. Igal veematkal on kohustuslik kanda päästevesti.

kevadine jõgi
Kevadine jõgi pakub silmailu ja värskendab vaimu.
Foto: FelixMittermeier, Pixabay

Väike-Emajõgi üllatab oma mitmekesisusega

Väike-Emajõgi on kokku 82 km pikk ning asub kogu oma pikkuses Valga maakonnas. Jõe lähe ja suue asuvad üksteisest vaid 24 km kaugusel, mis teeb selle jõe kanuuga matkamiseks väga sobilikuks. Väike-Emajõge ei saa kanuuga läbida päris kogu ulatuses. Algajale sobivale retkele asu Sangaste-Antsla maantee silla juurest. Sealkandis on jõe sängi muudetud ja jõgi meenutab pigem kanalit. Seega on see päris sobilik koht kanuu tüürimise harjutamiseks. Kallastele on istutatud korvipaju ja jõe kohale kaarduvad oksad teevad muidu igava ja sirge jõe romantiliseks. Pajud meeldivad ka kobrastele ja siin-seal võib okstel ja tüvedel näha nende tegutsemise jälgi. Koprad on aktiivsed hämaras ja sellepärast pole neid päevasel kanuumatkal erilist lootust näha. Aga kui kanuuga rahulikult ja ilma kära tegemata allavoolu sõita, siis pole kopra nägemine ka päevasel ajal võimatu. Iigaste kandis naaseb Väike-Emajõgi oma looduslikku sängi ning muutub jälle käänulisemaks ja huvitavamaks. Alates Vilaski sillast ilmuvad jõe kallastele liivakivi paljandid ning Väike-Emajõgi tuletab matkajale meelde, et asutakse Lõuna-Eestis. Matka lõpetamiseks sobilik koht on Sooru maanteesild Tartu-Valga maantee ääres.

väike-emajõgi
Väike-Emajõe kallastel kasvav korvipaju loob romantilise meeleolu.

Ahja jõgi on kanuumatkade klassika

Kui umbes kaksümmend aastat tagasi Eestis kanuumatkadega alustati, siis tähendas Ahja jõgi kanuumatka ja kanuumatk tähendas Ahja jõge. Praeguseks on võimalusi palju rohkem aga Ahja on endiselt kanuumatka klassika. Matkade alustamiseks sobiv koht on Koorvere vana maantee silla juures ning umbes 10 km pikkune matk lõppeb RMK Kiidjärve loodusmaja juures. Sellise pikkusega kanuumatk on sobilik ka üsna väikestele lastele. Kui on soov Ahja jõel pikemalt matkata, siis saab matka lõpetada ka Otteni vesiveski juures.

Adrenaliini tõstavad Valgemetsa raudteesilla kärestik ja Tikuta veskitamm. Esimesest võiks algaja kanuumatkaja ja lastega matkaseltskond kanuu mööda vasakkallast mööda kanda aga Tikuta tammi juures tuleb lihtsalt vapralt kärestikust alla sõita. Alguses on hirmus küll aga pärast jälle on mida meenutada. Jões on ka üsna palju kive mille otsa võib end kinni sõita. Jõe äärde jääb mitmeid kauneid liivakivipaljandeid, kus pesitsevad jäälinnud. Neid võib kanuuga matkates üsna kindlasti näha jõe kohale kaardunud okstelt lendu tõusmas.

jäälinnud oksal
Ahja jõel võib näha lendamas jäälinde.
Foto: Lukas Bieri, Pixabay

Käänuline Elva jõgi sobib kanuu tüürimise harjutamiseks

Elva jõgi on üsna kitsas ja madala veega jõgi, kus kanuuga sõitmiseks parim aeg ongi kevadel ja sügisel kõrgema veega. Alguspunktiks soovitame Elvas asuvat RMK Liivamäe telkimisplatsi, kuhu saab autoga mugavalt ligi. Elva jõgi on väga käänuline aga samas rahuliku vooluga, ilma kivide- ja kärestiketa. Ideaalne koht oma tüürimehe oskuste lihvimiseks ja lastega paari tunniseks kanuumatkaks. Teele jäävast Peedu vesiveskist saab kanuu mööda kanda jõe paremkaldalt. Selle 6 km matka lõpetamise paigaks sobib Tartu-Valga maanteel olev Vapramäe vana maanteesild või 3 km eemal asuv Mosina vesiveski.

Suvel sobib sõitmiseks pigem jõe keskjooks alates Mosina vesiveskist kuni Tartu-Viljandi maanteeni. Sellel lõigul on jõgi hõredalt asustatud ning looduslikult erinev ja kopra, mingi või isegi saarma kohtamine on hea õnne korral üsna tõenäoline. 12 km pikkune kanuumatk viib üle Keeri järve, mida armastavad peale kalameeste ka veelinnud. Järve kaldal pesitsevaid merikotkaid võib näha sageli vee kohal saaki jahtimas.

hõbehaigur toitu otsimas
Elva jõe alamjooksul asuval Keeri järvel võib kohata hõbehaigruid.
Foto: brandog, Pixabay

Veerohkel Pärnu jõel saab kanuuga sõita ka kuivapoolsel suvel

Pärnu jõgi sobib algajale kanuumatkajale sest vool on rahulik ja matkata saab koos lastega. Algajale paraja pikkusega matkaks sobib 18 km Paide-Türi lõik. Mitmekesise linnustiku ja loomastikuga Pärnu jõel on suur tõenäosus näha jäälindu, kosklaid, sõtkaid, parte, tuttpütte, vihitajaid jt veelinde. Hea õnne korral võib näha minki, saarmast või kobrast, sagedasti aga kobraste tegutsemisjälgi (näritud ja langetatud puud, pesakuhilad, tammid). Kala liigirikkuselt ja rohkuselt on Pärnu jõgi Eestis üks esimesi. Enimpüütud kalad on särg, ahven, haug. Veematkajadki on tihtilugu kala püüdnud ja siis laagripaigas neid söögiks valmistanud. Mööda jõge liikudes võib näha mitmekesist kaldamaastikku – nii kõrgemat kui ka madalamat kallast, nii metsatukkasid kui põllu- ja heinamaid ning ka asulaid ja koduõuedes toimetavaid inimesi.

Kopra langetatud puu
Kobraste poolt pliiatsiks näritud puid ja oksi võib kohata vist küll kõigi siseveekogude kallastel.
Foto: Alicja, Pixabay

Salapärane Põltsamaa jõgi viib läbi puutumatu looduse

Eesti pikkuselt kolmas – Põltsmaa jõgi on rohke põhjavee toitega ja sellepärast sobib matkamiseks kogu jäävaba aja. Lisa ja rahuliku vooluga jõgi sobib nii loodusenautijale päevaseks väljasõiduks kui ka lastega perele paari tunniseks seikluseks. Alguspunktiks sobib hästi Külmoja telkimisplats nig lõpetada võib Ahjuperas, Rõikal või Laashoones, vastavalt sellele, kuidas paatkonnal jõudu, aega ja viitsimist on. Jõgi voolab läbi kahe looduskaitseala, keskjooksule jääb Endla ja alamjooksule Alam-Pedja looduskaitseala.

õitsvad varsakabjad
Kevadel pakuvad jõgede kaldavees kasvavad varsakabjad veematkajale ohtralt silmailu
Foto: bernswaelz, Pixabay

Kokkuvõtteks

Kanuumatkamine on tore ja mõõdukalt aktiivne tegevus mis sobib neile kel pole suurt hirmu vee ees. Alustada võib rahulikuma vooluga jõgedel või miks ka mitte järvedel. Kindlasti on tegemist omapärase ja nauditava tegevusega, mida sobib ette võtta üksi või perega. Päris väikeste lastega kanuumatka ette võtta ei soovitaks, sest kanuu ümbermineku oht on päriselt olemas ja lapsed peavad suutma kanuus paigal püsida. Vastust küsimusele kui vana lapsega võib kanuumatkale minna teab iga lapsevanem ise ja see sõltub lapsest ja tema aktiivusest. Lõpetuseks tuletan meelde, et igasugune veematkamine on seotud uppumisohuga ning päästevestide ja muu ohutusvarustuse kasutamine on Sinu enda ohutuse huvides.