Tere!

Alates tänasest jagame iga kuu viimasel neljapäeval teiega mõnd kasulikku nippi või tarkust, mille abil on looduses lihtsam olla või toimetada. Eesmärgiks on julgustada inimesi minema loodusesse ja tundma seal olemisest rõõmu. Sest meie arvates on Eestimaa loodus imeline ja iga metsas, jõel või rabas veedetud hetk on meie jaoks puhas rõõm. Ja kui meie blogi aitab kasvõi ühe lugeja loodusele lähemale on meie rõõm veel suurem.

Aga nüüd, ilma liigse lobata, meie esimese nipineljapäeva nipp:

Külmaga riietu kihiliselt!

Mats Hansen

Esimesed hallaööd on jõudnud rabalaugastele jääkaaned peale kruvida ning puud ja rohi on jäänõeltest okkalised nagu mingid isevärki siilid. Seda ilu lihtsalt peab minema lähemalt vaatama, eriti kui õnnestub tabada sellist puhkepäeva, kui päike on saanud võimaluse pilvedest läbi murda ja kogu selle koheva ilu kuldseks võõpab. Niisiis – jope selga ning ruttu lähimale RMK matkarajale – enne, kui päike tagasi pilve taha kaob. Esimesed paarkümmend minutit on rõõm suur ja imelisi vaateid nautides ei pane miinuskraade tähelegi.

Siis, umbes veerandil rajal, hakkab külm vaikselt jope alla pugema. Teed mõned võimlemisharjutused ja esialgu külmatunne taandub. Aga varsti on see tagasi ja näpistab veel tugevamini. Nüüd arutad endamisi, kas jätkata oma matka või oleks ehk mõistlikum tagasi sooja auto juurde pöörduda.

“Ah tead, see rada on siin juba 15 aastat olnud ja järgmine nädalavahetus panen jopele lisaks veel soojad suusapüksid ka jalga ja siis alles naudin loodust nii, et räbalad taga. “

Nüüd, kui otsus vastu võetud, pole muud kui suund 180 kraadi ja tagasi auto juurde. Plaanitud kahe tunni asemel olid looduses 20 minutit ja tagasisõites naudid loodusvaateid autoaknast. Mis iseenesest pole ju halb, aga kusagil ikkagi kripeldab, et nii vähe said väljas olla.

Kuidas ennast siis kohe hommikul õigesti riidesse panna, et päeva nautida ka 10 või 15 kraadise külmaga?

Vastuseks on riietuda kihiliselt. Nagu kapsas – lipp lipi peal või õigemini, kiht kihi peal.

Esimene kiht juhib niiskust

Inimene higistab ka 20 külmakraadi juures. Mitte palju küll, aga siiski. Kui higi jääb meie nahale, siis see hakkab sealt aurustuma ning sellega jahutab nahka. See ongi higistamise mõte – reguleerida meie kehatemperatuuri. Ainult et 15 kraadises külmas oleks meeldivam, kui meie nahka kogu aeg ei jahutataks.

Esimene, ehk meie nahale kõige lähem kiht, peaks juhtima tekkinud higi naha juurest ära, et see aurustuks kusagilt mujalt kui naha pinnalt. Sedaviisi püsib nahk soe ja meie saame külmaga kauem väljas toimetada. Seega peaks see olema hästi niiskust imav. Samas peaks see ka niiskuse enda seest järgmisele kihile edasi andma. Vastasel korral jääb higi ikkagi meie nahale. Selleks kihiks sobivad kõiksugu termopesud. Kas sünteetiline või villane on juba kandja maitse ja võimaluste küsimus. Mina isiklikult eelistan meriinovillast pesu, sest sünteetiline hakkab rutem higi järele lehkama ja see teeb pesu kandmise ebameeldivaks. Meriinovilla kasutamisest ja hooldamisest leiab rohkem infot siit. Seepärast ma sellel teemal siin pikemalt ei peatu.

Aga tasub märkida, et kui endale sooja pesu osta, siis suurus tasub valida selline, et pesu kõik kehakumerused ilusti esile tooks ja kuskilt ei lotendaks. Muidu ei saa riietuse esimene kiht täita oma funktsiooni – juhtida higistamisega tekkinud niiskus naha pinnalt ära. Kui oledki pisut pontsakas, siis ära põe – seda pesu pole teiste riidekihtide alt näha. Seega – pesukiht olgu tihedalt ümber naha.

Puuvillane särk suveks

Puuvill on lõunamaa taim ja armastab sooja. Sellepärast sobivad puuvillased riided pigem suvel või siseruumides kandmiseks. Nii ei maksaks talvel jätta puuvillast t-särki ihu vastu. See imab küll higistamisel eralduva niiskuse endasse, aga ei anna seda piisavalt kiiresti järgmisele kihile edasi. Nii jääb kogu niiskus ikka naha ümber ja sealtkaudu poeb külm lõpuks meile riiete vahele.

Teine kiht on soojustuseks

Kui külmakraadid nõuavad, siis võiks teine kiht olla selline mis sooja hoiab. Sobivaks materjaliks on kõikvõimalikud õhulised materjalid. Näiteks fliisid, mida on saada erineva paksusega ja endale sobivat valides lähtu sellest kui külm parajasti on. Selge see, et -25 kraadiga peab olema teine kiht paksem kui -2,5 kraadiga. Sooja hoidvaks kihiks sobib ka villane kampsun või tepitud kangad. Mida rohkem õhku sees, seda parem.  Soojapidava kihi võib ka hoopis ära jätta kui näiteks jopel juba on vooder ja temperatuur on kusagil nulli lähedal – milleks liigselt higistada. Kui aga õues toimetada on soov või vajadus väga suurte miinuskraadidega, võib sooja hoidvaid kihte olla ka mitu.

Kolmas kiht kaitseb tormi eest

Soojapidava kihi peale käib nn. koorikjope või windstopper – midagi mis peab kinni tuule, vihma või mõlemad. Või lume. Või tuisu. Ehk kõik selle, mida loodus on parajasti otsustanud sinu suunas paisata. See ei tohi soojapidava kihi vahele sattuda. Muidu laguneb kogu kihilise riietumise mõte koost. Kolmandaks kihiks sobib meie kliimas peaaegu aastaringselt ka softshell. Erinevad tingimused seavad välimisele kihile erinevad nõuded. Kui kehva suusailmaga plaanitud kahe tunniseks matkaks on softshell ideaalne valik, siis kahepäevasele retkele paduvihmas on vaja ikka korralikku vihmamantlit.

Ilma nõela pisteta

Tasub meelde jätta, et kihilise riietumise mõte on paindlikkus. Kui seljas on üks paks jope siis on enamasti kaks varianti – kui jope seljas on liiga palav, aga kui see ära võtta hakkab üsna kiiresti külm. Kihiliselt riietudes saab võtta ära korraga üheainsa kihi ja niimoodi tunda ennast mõnusalt pikema aja jooksul. Liikumine hoiab keha soojana ja nii võib soojema ilmaga ka pesukiht piisav olla. Kui tehakse puhkepaus siis lisa vajadusel soojemaid kihte juurde.

Autos tasub aga võtta kihte nii väheks kui võimalik ning lasta hoopis auto kütteseadmel end soojana hoida. Nii saab autost väljudes kohe soojendavaid kihte lisada ning külma eemal hoida.

Kihilised kindad

Kui paned talvekinnaste sisse veel ühe paari õhukesi kindaid, siis saad väljas toimetada ka 10 kraadi külmema temperatuuriga kui ainult talvekinnastes. Sama nipp kehtib ka sokkide kohta – topelt ei kärise. Jälgi ainult, et lisakiht ikka kinda-saapa sisse ära mahuks ja kusagilt pigistama ei hakkaks muidu on kohe külm kallal.

Vaata kuhu istud

Kui otsustad istuda langenud tüvele või kännule jalgu puhkama, siis pane enda ja istme vahele kas istumisalus või kasvõi kindad – nii ei tule külm tagumikku näpistama.

Kui muud pole võtta, kasuta igivana jahimeeste nippi ja murra kimp tooreid kuuseoksi endale istumise alla.

Järgmine kord siis kihiliselt riidesse, termos sooja joogiga kaasa ning loodust nautima. Sest külmaga aitab kihiline riietus.