Tule tegemisest

MATS HANSEN

Eelmises nipineljapäeva blogis kirjutasin kihilisest riietumisest. Seekord vaatame mida teha kui kihte sai vähe ja külm ikkagi ligi tikub aga samas tahaks looduses edasi toimetada. Siis ei jää eriti muud üle kui süüdata lõke, et külma eemale peletada.

Tuli on olnud inimese kaaslaseks juba miljon aastat. Ometigi jäävad paljud inimesed hätta, kui tuld on vaja süüdata seal kus pole käepärast kuivi puid ega ajalehte tulehakatuseks.

Ometi on mets puid täis ja ka tulehakatuseks leiab ühte ja teist.

Lõkke alune lumest puhtaks

Kui see tegemata jätta hakkab lumi lõkke all sulama ja võib lõkke sootuks ära kustutada. Lisaks lume koristamisele tasub enne tule tegemist pisut vaeva näha ja leida lõkke alla kiht kuiva puukoort, mis hoiab esimese õrna leegi külmast ja lumisest maapinnast eemal. Kuiva koort saab seisvalt surnud puult. Rähnid toksivad männi- ja kuusekoort vahel suurte tükkidena tüve küljest lahti ja nii võib seda kerge vaevaga lausa maapinnalt korjata nii palju, kui tarvis.

Tulehakatuseks samblik või kasetoht

Mõlemad süttivad ka pisut niiskena. Kasetohtu võib leida tüvelt juba lahti koorunult ja sedaviisi korjates ei kahjustata ka puud ennast. Kõlbab ka pehkinud tüve ümbert võetud koor, sest kasetoht on veekindel ega vetti läbi.

Pisut ettevalmistusi ei tee halba

Kui oled plaaninud minna RMK lõkkeplatsile lõket tegema, siis tasub teha pisut ettevalmistusi. Tavaliselt on ametlike lõkkeplatside ümbrus umbes saja meetri raadiuses kuivadest okstest, lahtisest kasetohust ja muust tulehakatusest juba aastaid tagasi puhtaks korjatud ja targem on tulehakatus ise metsa kaasa võtta. Süütepala ei kaalu eriti midagi ja aitab lõkke päris lihtsa vaevaga põlema.

Kuusk annab kuivi oksi

Kuuse kõige alumised okasteta oksad on juba surnud ja kuusel pole neid enam tarvis. Need murduvad kergesti ja on peaaegu iga ilmaga kuivad, sest kuusk on nagu vihmavari. Lõkke süütamiseks sobivad need ideaalselt.

Tikud, välgumihkel või tulepulk kaasa

Kui sa plaanid jalutada koeraga ümber pargi siis võid need asjad ka koju unustada. Aga kui soovid looduses veeta rohkem kui paar tundi, võiksid igaks juhuks vähemalt ühe nendest taskusse pista. Mida kaasa võtta, sõltub sellest millega harjunud oled. Paljud hard-core ellujäämiseksperdid ei tunnista midagi peale tulepulga aga sellega võib esimesel korral tuld süüdata üritades päris palju jama olla, eriti veel siis kui sõrmed juba külmast pisut kohmetud. Tikke ja tulemasinat tasuks hoida jope sisemises taskus, nii püsivad need soojas ja kuivas. Tikutoosi võid pista kodust väljudes kilekotti, sest toosid kipuvad taskus lagunema ja siis on terve tasku tikke täis.

Välgumihkleid leidub kauplustes vähemalt sadat sorti. Millist võtta, mis jätta? Enamasti töötavad nad kõik gaasiga. Isiklikust kogemusest oskan öelda seda, et gaasiga välgumihkel töötab küll hästi toas, aga kui tahad talvel õues lõket süüdata siis see gaas ei taha ikka süttida küll. Korraks võtab isegi pisikese leegi üles aga see kustub enne, kui midagi süüdata jõuab. Paremaks ja töökindlamaks peetakse bensiiniga töötavaid Zippo tulemasinaid. Tikud ja tulepulk on äraproovitud asjad ja nende kohta võin öelda, et töötavad iga ilmaga.

Nuga on abiks

Üks korralik nuga on abiks nii tulehakatuse peenestamisel kui vorsti lõikamisel, seega tasuks välja minnes ka see endale tasku pista. Parim nuga on see mis kaasas. Seega ka väike taskunuga on parem kui mitte midagi.

Võta seda mis juba maas lebab

Lõkke jaoks pole mõistlik hakata puid langetama. Esiteks pole see lubatud ja teiseks toores puu nagunii ei põle. Seega tasuks vaadata seda, mis juba nagunii maas vedeleb. Kui kõik maas vedelev on läbi vettinud siis otsi seisvat metsakuiva puud. Aga võta ainult nii palju kui tarvis – jaanituld pole vaja sõrmede-varvaste soojendamiseks kokku vedada.

Jälgi hoiatusi

Ära tee metsas tuld kui Päästeamet on kuulutanud välja tuleohtliku aja!

Tee tuld ainult RMK ametlikul lõkkeplatsil!

Lõket ei tohi teha hoonetele lähemal kui 8 meetrit!*

Ära jäta lõket järelvalveta!

Kui lahkud lõkkeplatsilt kustuta ka lõke!

*Alla ühemeetrise läbimõõduga lõket ei tohi teha hoonetele või põlevmaterjali hoiukohale lähemal kui 8 m. Üle ühemeetrise läbimõõduga lõke peab olema vähemalt 15 m kaugusel mistahes hoonest või põlevmaterjali hoiukohast. (Tuleohutuse seaduse määrus “Küttekoldevälise tule tegemise ja grillimise kohale esitatavad nõuded”)

Alates tänasest jagame iga kuu viimasel neljapäeval teiega mõnd kasulikku nippi või tarkust, mille abil on looduses lihtsam olla või toimetada. Eesmärgiks on julgustada inimesi minema loodusesse ja tundma seal olemisest rõõmu. Sest meie arvates on Eestimaa loodus imeline ja iga metsas, jõel või rabas veedetud hetk on meie jaoks puhas rõõm. Ja kui meie blogi aitab kasvõi ühe lugeja loodusele lähemale on meie rõõm veel suurem.

Aga nüüd, ilma liigse lobata, meie esimese nipineljapäeva nipp:

Külmaga riietu kihiliselt!

Mats Hansen

Esimesed hallaööd on jõudnud rabalaugastele jääkaaned peale kruvida ning puud ja rohi on jäänõeltest okkalised nagu mingid isevärki siilid. Seda ilu lihtsalt peab minema lähemalt vaatama, eriti kui õnnestub tabada sellist puhkepäeva, kui päike on saanud võimaluse pilvedest läbi murda ja kogu selle koheva ilu kuldseks võõpab. Niisiis – jope selga ning ruttu lähimale RMK matkarajale – enne, kui päike tagasi pilve taha kaob. Esimesed paarkümmend minutit on rõõm suur ja imelisi vaateid nautides ei pane miinuskraade tähelegi.

Siis, umbes veerandil rajal, hakkab külm vaikselt jope alla pugema. Teed mõned võimlemisharjutused ja esialgu külmatunne taandub. Aga varsti on see tagasi ja näpistab veel tugevamini. Nüüd arutad endamisi, kas jätkata oma matka või oleks ehk mõistlikum tagasi sooja auto juurde pöörduda.

“Ah tead, see rada on siin juba 15 aastat olnud ja järgmine nädalavahetus panen jopele lisaks veel soojad suusapüksid ka jalga ja siis alles naudin loodust nii, et räbalad taga. “

Nüüd, kui otsus vastu võetud, pole muud kui suund 180 kraadi ja tagasi auto juurde. Plaanitud kahe tunni asemel olid looduses 20 minutit ja tagasisõites naudid loodusvaateid autoaknast. Mis iseenesest pole ju halb, aga kusagil ikkagi kripeldab, et nii vähe said väljas olla.

Kuidas ennast siis kohe hommikul õigesti riidesse panna, et päeva nautida ka 10 või 15 kraadise külmaga?

Vastuseks on riietuda kihiliselt. Nagu kapsas – lipp lipi peal või õigemini, kiht kihi peal.

Esimene kiht juhib niiskust

Inimene higistab ka 20 külmakraadi juures. Mitte palju küll, aga siiski. Kui higi jääb meie nahale, siis see hakkab sealt aurustuma ning sellega jahutab nahka. See ongi higistamise mõte – reguleerida meie kehatemperatuuri. Ainult et 15 kraadises külmas oleks meeldivam, kui meie nahka kogu aeg ei jahutataks.

Esimene, ehk meie nahale kõige lähem kiht, peaks juhtima tekkinud higi naha juurest ära, et see aurustuks kusagilt mujalt kui naha pinnalt. Sedaviisi püsib nahk soe ja meie saame külmaga kauem väljas toimetada. Seega peaks see olema hästi niiskust imav. Samas peaks see ka niiskuse enda seest järgmisele kihile edasi andma. Vastasel korral jääb higi ikkagi meie nahale. Selleks kihiks sobivad kõiksugu termopesud. Kas sünteetiline või villane on juba kandja maitse ja võimaluste küsimus. Mina isiklikult eelistan meriinovillast pesu, sest sünteetiline hakkab rutem higi järele lehkama ja see teeb pesu kandmise ebameeldivaks. Meriinovilla kasutamisest ja hooldamisest leiab rohkem infot siit. Seepärast ma sellel teemal siin pikemalt ei peatu.

Aga tasub märkida, et kui endale sooja pesu osta, siis suurus tasub valida selline, et pesu kõik kehakumerused ilusti esile tooks ja kuskilt ei lotendaks. Muidu ei saa riietuse esimene kiht täita oma funktsiooni – juhtida higistamisega tekkinud niiskus naha pinnalt ära. Kui oledki pisut pontsakas, siis ära põe – seda pesu pole teiste riidekihtide alt näha. Seega – pesukiht olgu tihedalt ümber naha.

Puuvillane särk suveks

Puuvill on lõunamaa taim ja armastab sooja. Sellepärast sobivad puuvillased riided pigem suvel või siseruumides kandmiseks. Nii ei maksaks talvel jätta puuvillast t-särki ihu vastu. See imab küll higistamisel eralduva niiskuse endasse, aga ei anna seda piisavalt kiiresti järgmisele kihile edasi. Nii jääb kogu niiskus ikka naha ümber ja sealtkaudu poeb külm lõpuks meile riiete vahele.

Teine kiht on soojustuseks

Kui külmakraadid nõuavad, siis võiks teine kiht olla selline mis sooja hoiab. Sobivaks materjaliks on kõikvõimalikud õhulised materjalid. Näiteks fliisid, mida on saada erineva paksusega ja endale sobivat valides lähtu sellest kui külm parajasti on. Selge see, et -25 kraadiga peab olema teine kiht paksem kui -2,5 kraadiga. Sooja hoidvaks kihiks sobib ka villane kampsun või tepitud kangad. Mida rohkem õhku sees, seda parem.  Soojapidava kihi võib ka hoopis ära jätta kui näiteks jopel juba on vooder ja temperatuur on kusagil nulli lähedal – milleks liigselt higistada. Kui aga õues toimetada on soov või vajadus väga suurte miinuskraadidega, võib sooja hoidvaid kihte olla ka mitu.

Kolmas kiht kaitseb tormi eest

Soojapidava kihi peale käib nn. koorikjope või windstopper – midagi mis peab kinni tuule, vihma või mõlemad. Või lume. Või tuisu. Ehk kõik selle, mida loodus on parajasti otsustanud sinu suunas paisata. See ei tohi soojapidava kihi vahele sattuda. Muidu laguneb kogu kihilise riietumise mõte koost. Kolmandaks kihiks sobib meie kliimas peaaegu aastaringselt ka softshell. Erinevad tingimused seavad välimisele kihile erinevad nõuded. Kui kehva suusailmaga plaanitud kahe tunniseks matkaks on softshell ideaalne valik, siis kahepäevasele retkele paduvihmas on vaja ikka korralikku vihmamantlit.

Ilma nõela pisteta

Tasub meelde jätta, et kihilise riietumise mõte on paindlikkus. Kui seljas on üks paks jope siis on enamasti kaks varianti – kui jope seljas on liiga palav, aga kui see ära võtta hakkab üsna kiiresti külm. Kihiliselt riietudes saab võtta ära korraga üheainsa kihi ja niimoodi tunda ennast mõnusalt pikema aja jooksul. Liikumine hoiab keha soojana ja nii võib soojema ilmaga ka pesukiht piisav olla. Kui tehakse puhkepaus siis lisa vajadusel soojemaid kihte juurde.

Autos tasub aga võtta kihte nii väheks kui võimalik ning lasta hoopis auto kütteseadmel end soojana hoida. Nii saab autost väljudes kohe soojendavaid kihte lisada ning külma eemal hoida.

Kihilised kindad

Kui paned talvekinnaste sisse veel ühe paari õhukesi kindaid, siis saad väljas toimetada ka 10 kraadi külmema temperatuuriga kui ainult talvekinnastes. Sama nipp kehtib ka sokkide kohta – topelt ei kärise. Jälgi ainult, et lisakiht ikka kinda-saapa sisse ära mahuks ja kusagilt pigistama ei hakkaks muidu on kohe külm kallal.

Vaata kuhu istud

Kui otsustad istuda langenud tüvele või kännule jalgu puhkama, siis pane enda ja istme vahele kas istumisalus või kasvõi kindad – nii ei tule külm tagumikku näpistama.

Kui muud pole võtta, kasuta igivana jahimeeste nippi ja murra kimp tooreid kuuseoksi endale istumise alla.

Järgmine kord siis kihiliselt riidesse, termos sooja joogiga kaasa ning loodust nautima. Sest külmaga aitab kihiline riietus.